Millist trükimeetodit tuleks kasutada T-särkide ja muude tekstiilide puhul? See sõltub kolmest asjaolust: kangast, kujundusest ning sellest, kuidas toodet kantakse ja pestakse. Puuvilla puhul on vastupidavuse seisukohalt parim valik reaktiivtrükk. Reaktiivne värv moodustab kius oleva tselluloosiga kovalentse sideme ning kinnitub püsivalt kuumuse ja auru mõjul, mistõttu värv muutub kanga osaks, mitte lihtsalt pealispinnale kantud kihiks — see püsib tavaliselt Üle 600 pesutsükli, tegelikult kuni puuvill ise kulub ära.
Käesolevas juhendis võrreldakse kuut tekstiilitrükis kasutatavat meetodit – DTG, DTF, siiditrükk, sublimatsioon, pigmenditrükk ja reaktiivtrükk – selle põhjal, kuhu värv kinnitub, millistele tingimustele see vastu peab, milline on selle tekstuur ning millistele tootmismahudele see sobib. Fabrixa kasutab reaktiivtrükki puuvillal ja linast ning sublimatsiooni polüesteril; me ei paku DTG- ega siiditrükki, ning tabelist selgub selgelt, millal on mõni teine meetod sobivam.
Kuidas iga meetod tegelikult kangaga kokku kleepub
Kestvus sõltub kus värv püsib – kiu sees või selle peal.
- Reaktiivne trükkimine — värvainega toimub keemiline reaktsioon tselluloosiga (puuvill, lina ja muud looduslikud kiud), mille tulemusena tekib kovalentne side, mis kinnistub kuumuse ja auru mõjul. Pinnakihti ei teki, mistõttu trükitud kangas tundub täpselt samasugune kui trükkimata puuvill ning värv ei saa praguneda ega kooruda.
- DTF (otse filmile) — kujundus trükitakse kilele ja seejärel kinnitatakse kuumuse abil kanga peale. See sobib kasutamiseks mitmesugustel alusmaterjalidel, mis ongi selle tugevuseks, kuid tegemist on pigem rõiva peal asuva pinnakihiga kui rõiva osaga.
- DTG (otse riidele trükkimine) — veepõhised pigmenditindid pritsitakse otse valmis rõivale eeltöötluskihi peale ja kuumtöödeldakse. Tulemuseks on peened detailid ja disainide puhul pole vaja eraldi seadistamist, kuid tint jääb pinnale: mõne kümne pesukorra järel võib oodata nähtavat värvi tuhmumist ning tumedatel rõivastel, kus on vaja valget aluskihti, võib kangas jääda veidi jäigemaks.
- Siiditrükk — trükivärv (plastisool või veepõhine) surutakse läbi šablooniga varustatud võrgu, iga värvi jaoks on oma võrk, seejärel kuivatatakse. Väga vastupidav ja suuremahulise tootmise korral kulutõhus, moodustades kanga peale paksu, läbipaistmatu kihi. Iga uus värv või kujundus vajab oma võrku, mistõttu sobib see pigem lihtsate kujunduste suuremate partiide trükkimiseks kui üksikeksemplaride või fotokujunduste trükkimiseks.
- Sublimatsioon — värvainest muutub gaasiks ja seondub polüestri ja muude sünteetiliste materjalidega. Sobival alusmaterjalil on see vastupidav ja pehme, kuid puuvillal see ei toimi — keemiline koostis on erinev, kangas on erinev.
- Pigment — värvipigment püsib pinnal sideaine abil. See on lihtne ja laialdaselt sobiv lahendus, kuid sideaine jääb pinnale ning kipub korduvate pesemiste käigus paindekohtades pragunema ja pleekima.
Võrdlustabel: DTG, DTF, siiditrükk, sublimatsioon, pigmendtrükk ja reaktiivtrükk
| Meetod | Parim kasvusubstraat | Kuidas see seondub | Pesukindlus | Puudutus |
|---|---|---|---|---|
| Reaktiivne | Puuvill, lina, looduslikud kiud | Kovalentne side, värvainekiudus | Kõige rohkem — tavaliselt üle 600 pesukorda | Nagu trükkimata puuvill, ei ole lisatud jäikust |
| DTF | Paljud kangad, sh segukangad | Peale kleebitud filmikandja | Hea, kuid vaid pinnapealne | Tunnetav kile- või laigutunne |
| DTG | Puuvill ja puuvillarikad segud | Pigmenttint pritsiti rõivale eeltöötluse peale ja kuumkõvastati | Mõõdukas — tuhmub mõne kümne pesukorra järel | Kerge pinnaline tekstuur; jäigem kohtades, kus on kasutatud valget aluskihti |
| Siiditrükk | Puuvill, segukangad, enamik kangaid | Tindikiht surutakse läbi siiditrükivõrgu, üks võrk iga värvi kohta, ja seejärel kuivatatakse | Pinnakihile omaselt püsiv — plastisool on veepõhistest trükivärvidest vastupidavam | Paks, läbipaistmatu kiht, mida saab käega tunda |
| Sublimatsioon | Ainult polüester / sünteetilised materjalid | Värvainegaasi sidumine polüesteriga | Sobib hästi polüesterile; puuvillale ei sobi | Pehme polüester |
| Pigment | Puuvill ja segukangad | Pinnasidujaga seotud pigment | Alumine osa — praod / värvi plekkid paindekohtades | Pind on kergelt karune, kuid muutub kandmisel pehmemaks |
Millal kasutada iga meetodit
Vali reaktiivne kui teie toode on valmistatud puuvillast või linast ja soovite, et trükis püsiks kauem kui üks hooaeg – igapäevased T-särgid, kapuutsiga särgid, lasterõivad, kodutekstiilid nagu tekikatted ja padjad ning meetrikaupa müüdav kangas. See ongi Fabrixa-i meetod, mille taga seisab rõivaste valik, ning see on eriti tugev terviktrükis, kus kogu kangapaneel trükitakse servast servani enne lõikamist ja õmblemist.
Vali DTF kui on vaja ühtset meetodit, mis sobib paljude erinevate kangastüüpide puhul, või ühekordseks trükkimiseks segakangastele, kus kiusis toimiv reaktiivne protsess ei ole võimalik. Selle paindlikkuse eest tuleb leppida pinnakihiga. Võrdleme neid kahte üksikasjalikult oma Reaktiivse ja DTF-meetodi võrdlusjuhend.
Vali DTG kui vajate üksikasjalikke, mitmevärvilisi kujundusi valmisrõivastele, ilma et iga kujunduse jaoks oleks vaja eraldi seadistamist — näidised, väikesed isikupärastatud partiid, fototrükid heledal puuvillal. Arvestage, et tint jääb pinnale ning trükk muutub pehmemaks ja tuhmub kiiremini kui kiududesse imenduva meetodi puhul.
Vali siiditrükk kui toodate sama lihtsa disainiga suuremat partiid – ühe kuni kolme värviga logoga T-särki, töörõivaid, meeneid – ja soovite julget, läbipaistmatut kihti madala ühikuhinnaga. Iga värvi jaoks eraldi seadistamine muudab selle sobimatuks ühekordsete toodete valmistamiseks ning sellega ei ole võimalik teha servast servani trükki ega fototrükki nii, nagu seda võimaldab reaktiivne täispindtrükk.
Vali sublimatsioon kui alusmaterjaliks on polüester või sünteetiline kangas – spordirõivad, tehnilised kangad, mõned aksessuaarid. See on just nende materjalide jaoks sobiv meetod, mistõttu teostab Fabrixa polüesterile sublimaattrükki Hollandis, samas kui puuvillale ja linale tehakse reaktiivtrükki Portugalis ja Hispaanias.
Vali pigment kui laiaulatuslik sobivus ja pehme, sissekantud välimus on olulisemad kui maksimaalne pesukindlus ning teile sobib, et paindekohtades värv aja jooksul tuhmub. Puuvilla puhul vaadake samaväärset toodet reaktiivne vs pigmend.
Miks küsimusele “milline püsib puuvillal kõige kauem” on selge vastus
Põhjus, miks reaktiivne värvimine just puuvillal võidab, ei ole turundus – see on keemia. Kuna värvainega tekib tselluloosiga kovalentne side ja pinnal ei ole mingit kilet ega sideainet, ei ole midagi, mis võiks praguneda, kooruda või maha pesta. Värv laguneb alles siis, kui puuvillakiud ise laguneb. DTG, DTF, siiditrükk ja pigmenditrükk säilitavad oma värvi kanga peal asuvas kihis, mistõttu nende vastupidavus sõltub sellest, kui hästi see kiht talub painutamist ja pesemist. Sublimatsioon ei tule siin üldse kõne alla, sest see ei suuda puuvillaga üldse siduda.
Üks praktiline märkus: reaktiivne värvimine annab erinevatel puuvillastel alusriidel erineva tulemuse. Perkali annab matte selguse, satiin näeb välja küllastunum (see ongi see “siidine” viimistlus, mida mõned brändid nõuavad), ning tekstuuriga poolpanama pehmendab peeneid detaile. Kui teie tootevalikus on täpne värv ja selgus olulised, trükkige enne masstootmist proov tegelikule alusele.
KKK
Kas reaktiivtrükiga puuvillane särk tundub teistsugune kui trükkimata särk?
Ei. Kuna värv on seotud kiu sisemusse, mitte peale kantud, on reaktiivtrükiga puuvill sama pehme kui trükkimata puuvill – pole katet, pole jäikust, pole laike.
Kas ma saan puuvillast T-särki sublimatsiooniga trükkida?
Ei. Sublimatsioontrükk sobib ainult polüesterile ja muudele sünteetilistele materjalidele. Puuvilla puhul on vaja kasutada reaktiivtrükki (parim vastupidavus) või – pinnatrükkide puhul – DTG, DTF, siiditrükki või pigmenditrükki.
Kas DTF on kunagi parem valik kui reaktiivne?
Jah, kui on vaja ühte ja sama meetodit paljude erinevate kangastüüpide puhul või kui soovitakse saavutada konkreetne mustripaigutus segakangasel, kus reaktiivvärvimist ei saa kasutada. Puhtal puuvillal, kus esikohal on vastupidavus ja pehme puudutus, on reaktiivvärvimine parem valik.
Kas DTG on sama mis reaktiivne trükkimine?
DTG pihustab pigmenditinti valmis rõiva pinnale; reaktiivvärvained värvivad kiudu enne rõiva lõikamist ja õmblemist. DTG on paindlikum üksikute rõivaste puhul kujunduse paigutamisel; reaktiivvärvained on paremad pesukindluse, käesoleku ja servast servani katvuse poolest puuvillal.
Millal on siiditrükk teistest meetoditest parem?
Lihtsa kujundusega, vähestes värvides ja puuvillast või segakangast valmistatud suuremate partiide puhul tagab siiditrükk läbipaistmatu ja vastupidava kihi, mille ühiku hind on madal. Üksikeksemplaride, fotokujunduste või kogu pinda katvate trükiste puhul on see ebapraktiline, kuna iga värvi jaoks on vaja eraldi siiditrükivõret.
Kui kaua reaktiivne trükk tegelikult kestab?
Värv püsib tavaliselt üle 600 pesutsükli – praktikas kuni puuvillane rõivas ise kulub ära, sest värvainet on kiududesse imbunud, mitte aga pesuga maha pestav pealiskate.
Vaata seda oma kangal
Kõige õigem vastus küsimusele “milline püsib puuvillal kõige kauem” on „reaktiivne“, kuid õige valik tehakse katsetamise teel. Tellige proovipakk, et näha, kuidas reaktiivne trükk erinevatel puuvillastel aluspindadel välja tuleb – selle maksumus arvestatakse maha teie esimesest tellimusest – või lugege meie täielikku reaktiivse trükkimise juhend tehniliste üksikasjade kohta. Kui soovite seda oma konkreetse tootevaliku puhul läbi arutada, võtke ühendust meie meeskonnaga ja me aitame teil valida kangale sobiva meetodi.
