Siin on lühidalt kirjeldatud, kuidas reaktiivtrükk toimib: värvainet kantakse puuvillale või linale, seejärel kinnitatakse see kuumuse ja auruga, mis käivitab keemilise reaktsiooni värvainete ja kiu tselluloosi vahel. Selle reaktsiooni tulemusel tekib kovalentne side – püsiv molekulaarne side –, mistõttu värv muutub kiu enda osaks, mitte lihtsalt peal asuvaks kihiks. Tulemuseks on trükis, mis tundub nagu trükkimata puuvill ja säilitab oma värvi tavaliselt üle 600 pesutsükli jooksul.
Reaktiivtrükk on tekstiilitrükimeetod, mille puhul värvaine moodustab kovalentse sideme looduslike kiudude, näiteks puuvilla ja lina tselluloosiga, mistõttu värv muutub kiu püsivaks osaks, mitte lihtsalt pinnakatteks.
Mida tähendab tegelikult “reaktiivne”?
Enamiku trükimeetodite puhul kantakse värv kohta kangas. Reaktiivne trükkimine on saanud oma nime selle järgi, mis teeb selle eriliseks: värvain reageerib kanga osaks. Lihtsamalt öeldes tähendab kovalentne side seda, et värvainemolekul ja tselluloosimolekul jagavad elektrone ning ühinevad üheks struktuuriks. Kui see side on kord tekkinud, ei lahustu see vees, ei purune pesemisel ega kooru kulumise tagajärjel.
Siin ei kasutata liimi, sideainet ega kilet – midagi ei kleebita peale. Seda on lihtne ette kujutada: pindtrükk kleebitakse kiule; reaktiivne trükk aga keevitatakse sellele.
Kuidas toimib reaktiivne trükkimine – samm-sammult
- Kunstiteos on sisse toodud. Saadate oma kujunduse PDF-, TIFF-, JPG- või PNG-vormingus – Fabrixa valmistab ette õiged trükifailid, seega ei pea teie poolelt trükieelse kontrollnimekirja täitma.
- Trükkimine. Reaktiivvärv trükitakse puuvillale või linale.
- Kinnitamine. Kuumus ja aur käivitavad värvainete ja tselluloosi vahelise reaktsiooni. Just sel hetkel tekib kovalentne side ja värv kinnistub püsivalt.
- Pesemine. Kinnitumata värvaine pestakse ära. Sinuni jõuab ainult see värv, mis selle pesemise üle elab – seetõttu jääb see alles ka Teie pesemisel.
- Viimistlus. Kangas on värvitud kiudude tasandil, mitte pinnal, mistõttu see langeb ilusti, on hingav ja tundub nagu trükkimata puuvill.
Miks värv kius end teisiti käitub
Kuna kanga peal ei ole mingit lisakihti, ei teki kangale täiendavat jäikust ega muutu selle puudutus – täielikult trükitud paneel tundub sama, mis trükkimata paneel. Samal põhjusel jääb ka hingavus samaks.
Pesukindlus tuleneb samast keemilisest protsessist. Seotud värvainet ei saa maha kooruda ega välja pesta, mistõttu säilib värv tavaliselt üle 600 pesutsükli jooksul – praktikas kuni puuvill ise kulub ära. Krakkimine, mis on trükitud rõivaste puhul tavaline probleem, eeldab aga pinnakihti, mis paindub ja väsib. Siin puudub pinnakiht, seega pole midagi, mis võiks praguneda. Selle taga peituvate tootmisprotsessi üksikasjade kohta vaadake meie reaktiivse trükkimise juhend.
Reaktiivne trükk vs pigmendtrükk vs sublimatsioonitrükk vs DTF-trükk
Reaktiivtrükk on üks neljast trükimeetodist, millega puutute kokku tekstiilide tellimuspõhises tootmises. Erinevused seisnevad selles, kuhu värv lõpuks jääb:
| Meetod | Kus värv asub | Töötab | Kuidas see vananeb |
|---|---|---|---|
| Reaktiivne | Kiudus (kovalentne side) | Puuvill, lina ja muud tsellulooskiud | Pehme juba esimesest päevast alates; värv püsib tavaliselt üle 600 pesukorra ilma pragunemata |
| Pigment | Pinnal, kinnitatud klammeriga | Enamik kangaid | Võib paindekohtades praguneda ja värvi kaotada, kui sideaine kulub |
| Sublimatsioon | Sünteetilisse kiusse gaasina sissepuhutud | Ainult polüester | Sobib sünteetilistele kangastele; puuvillale ei sobi |
| DTF | Peale kleebitud trükitud siirdefilm | Enamik kangaid | Pinnakiht, millel on sellele omane puudutus |
Kui kaalute neid kahte puuvillast toodet, siis meie reaktiivsete ja pigmendvärvide võrdlus läheb sügavamale. Kas see meetod on Teile täiesti uus? Alusta Mis on reaktiivne trükkimine?.
Millised kangad võtavad reaktiivvärvi vastu?
Ainult tsellulooskiud suudavad moodustada sideme, mistõttu reaktiivtrükk on seotud puuvilla ja linaga. Polüesteris puudub tselluloos, millega reageerida – selleks ongi sublimaattrükk. Euroopa reaktiivtekstiili platvormil Fabrixa valmistatakse reaktiivtrükiga tooteid Portugalis ja Hispaanias, samas kui polüestertooted valmistatakse sublimaattrükiga Hollandis.
Alusriie määrab tulemuse. Sama kujundus ilmub perkali puhul mattselge selgusega, satiini puhul rikkaliku värviküllusega ja Half Panama puhul tekstuurse iseloomuga. Kõik alusriided on sertifitseeritud vastavalt OEKO-TEX Standard 100-le ning rõivad on valmistatud GOTS-sertifitseeritud orgaanilisest puuvillast, mis on saadaval kogu rõivad, kodutekstiil ja kangas meetrikaupa — ühest tükist, kuna miinimumtellimust ei ole.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on reaktiivne trükk?
Reaktiivtrükk on värv, mis on keemiliselt seotud puuvilla- või linakiu tselluloosiga. Värvainest saab kanga lahutamatu osa, mistõttu pinnal ei ole mingit katet, kilet ega tekstuuri.
Mis vahe on pigmendtrükil ja reaktiivtrükil?
Pigment asub kanga pinnal ja püsib seal sideaine abil, mis korduva pesemise käigus võib paindekohtades praguneda ja pleekida. Reaktiivvärv seondub kiu sisemusse, mistõttu puudub kuluv pinnakiht.
Kas reaktiivne trükkimine toimib polüestril?
Ei. Reaktiivvärv vajab sidumiseks tselluloosi, seega sobib see puuvillale, linale ja muudele looduslikele tsellulooskiududele. Polüesterile trükitakse hoopis sublimatsioonimeetodil.
Millised on neli peamist tekstiilitrükimeetodit?
Tellimuspõhises tootmises kohtab kõige sagedamini reaktiivvärvimist (kiududesse imbunud värv puuvillal ja linastel), pigmendivärvimist (pinnavärv sideainega), sublimatsioonvärvimist (gaasiga imbunud värv polüesteril) ja DTF-tehnoloogiat (peale kleebitud ülekandekile).
Kogege seda keemiat ise
Kiireim viis kiu sisemise värvi olemust mõista on seda käes hoida. Telli näidispakk, et tunda, kuidas sama kujundus erinevatel puuvillastel alusmaterjalidel välja paistab – selle maksumus arvestatakse maha Teie esimesest tellimusest – või võtke ühendust meie meeskonnaga teie projekti kohta.
